Ülesanne 5

Ülesande eesmärk: juhtumite abil eristada patsientide negatiivsed ärevusega seonduvad tunded ja mõtted ning mõtete kahtluse alla seadmine


Kirjuta üles kõik patsiendi negatiivsed tunded ja mõtted (kasuta selleks tabeli vormi õppematerjalide all), abiks tunnete tabel.

Ülesanne 4

Ülesanne 4
Ülesande eesmärk: ärevushäirega isikute kesksete mõtete ja arvamuste ning erinevate kognitiivsete ja käitumuslike tehnikate äratundmine juhtumite põhjal

1)  Sotsiaalfoobia - nimeta sotsiaalfoobia all kannatavate inimeste mõtet, arvamust või hinnangut.

• Kuigi igal pool on esineb heidikuid, siis nad tunnevad end kui heidikute heidikud.
• Esmaspäeva hommikul kohvi juues juba ta tunneb juba ärevust ning ta üritab olla võimalikult kaua kodus ehk enda mugavas keskkonnas. Iga liigutus, mis viib tööle lähemale, suurendab veelgi ärevust. 
• Mõnedel inimestel esineb ärevushäiret ainult konkreetsetes olukordades (nt poes käimine, arve maksmine), kuid teistel võib esineda seda koguaeg. Esimese tunnevad nagu nad on rambivalguses, kõik jälgivad neid ja kuidas nad saavad sellised friigid olla.
• Häbelikkuse ja ärevus on erinevused. Häbelikkus ei takista igapäevaseid tegevusi, ärevushäirega inimesed ei suuda igapäevaseid tegevusi teha, see võib olla raskendatud. 
• Üks kõige raskemaid tegevus ärevushäirega inimeste jaoks on teistele esinemise ees. 
• Naine tundis, et kui ta peaks klassis ühis-/grupitegevustes osalema, siis tekkis selline tunne nagu kohe sureks.
• Psühholoog (naine) tunneb mõnikord, et palju lihtsam oleks oma rolli jääda, selle asemel, et enda kogemusi ja mõtteid teistega jagada.
• Valikuklise tummuse all kannatavad lapsed mõtlevad, et tahavad rääkida, kuid nende sõnad räägivad, kas suhu, kurku, rinda kinni, Keel mängib trikke jne. 

2) Üldistunud ärevushäire - millised olid kesksed märksõnad abistamisprotsessis?

• Old Business ehk patsiendil palutakse rääkida sellest, mis peale viimast kokkusaamist on juhtunud.
• Check Ups ehk patsient kirjeldab, kuidas ta end praegu tunneb.
• New Business ehk patsient räägib mis temaga uut on, kas uusi murekohti on, kuidas üldiselt läheb.
• Homework Check ehk räägitakse läbi kodune ülesanne, mis eelmisel seansil anti. Mõtestatakse lahti irratsionaalsed mõtted ning need vaidlustatakse. Patsienti suunatakse suunas, kus ta saaks aru.  et tema mõtetel on tagajärjed. Nt tema irratsionaalseks mõtteks oli alkoholi tarbimine tähendab lahe olemist ning selline mõte ja käitumine tõi endaga kaasa üksi olemise ja sõprade eemale hoidmise.
• Doing the Work ehk patsiendil palutakse visuaalselt ettekujutada lõunapausi situatsiooni ning kirjeldada, millised füüsilise sümptomid on ning millised tunded valdavad. Harjutatakse ka lõõgastustehnikaid. 

3) Krooniline valu - kuidas terapeut aitas seda patsienti?

• Abiks võib olla füüsiliste sümptomite arutamine enne kui liigutakse emotsioonide ja tunnete juurde. Hea variant on valu kogemisest rääkida ning arutada, kuidas seda kontrollida selle asemel et täielikult ära kaotada.
• Kuidas valu mõjutab patsiendi elu?
• Millistes olukordades on valu häirivaim?
• Millal on valu kõige intensiivsem? - Öösel
• Kirjelda üht konkreetset ööd nädala jooksul ning kuidas valu tekkis ja muutus. 
• Kas patsient saaks valu iseloomu ja sellega kaasnevat kirjeldada?
• Kas patsient sooviks midagi veel lisada?

4) Ärevushäire  - ärevushäirega inimese mõtete muutmine

• Milline on patsienti hirmuks või probleemiks kohviku külastamisel? - Rahvarohkus, kandiku maha pillamine, lõunasöögi kaaslaste mitteleidmine ja eksimise tunne, hirm minestada, hirm saada südamerabandus ja surra, hirm kukkuda. 
• Kui patsient mõtleb kohvikusse sööma minemise peale, siis kui tõenäoliseks ta oma hirmude täitumist peab? - Suremist ei pea tõenäoliseks, kuid hirm siiski püsib. Eksimise ja söögikaaslastest lahutamine on tõenäoline, sest kohvikus on palju rahvast. Kandiku kukutamine on samuti tõenäoline, kuigi patsient pole seda kunagi teinud.
• Patsient valib välja 2-3 hirmu ning hinnatakse hirmu täitumise tõenäosust. Kõige pealt pannakse kirja tõenäosuse toetavad ja vastu olevad argumendid. Arutatakse tõenäosuse üle, nt kui tihti on patsient kohvikus söönud elu jooksul? (Umbes 80 000) Kui suureks peab ta tõenäosust, et kukutab kandiku? (5%) Kui suur hulk inimesi on kohvikus käinud? Kui mitu korda on ta näinud, et keegi teine on kandiku maha pillanud?
• Milline on patsiendi arvates kandiku maha pillamise tõenäosus? 1:10 000
• Kas patsiendil on kontroll oma jäsemete üle? - Jah on küll ehk ma saan kandikust kinni haarata.
• Kui tõenäoliseks peab patsient oma kandiku kukutamist, kui ta mõtleb toetavate ja vastuolevate argumentide peale? - Üsna nõrgaks.
• Mis ta tunneks, kui kandiku maha pillaks? - Tal oleks häbi ja tahaks surra. 
• Mis juhtub, kui kandiku maha pillaks? - Toit lendaks laiali, nõud puruneksid. Ta peaks kiiresti oma kabinetti tagasi jooksma. 
• Mis teised teeksid, kui patsient kandiku maha pillaks? Võib olla naeraksid tema üle või siis sööksid oma lõunat edasi. 

5) 10 min KKT ärevushäire korral - terapeudi peegeldavad vastused

• Teine arst väitis, et nende (tükid/kogumikud kaelal?) pärast pole vaja muretseda, kuid Te pole kindel?
• Te olete siiski mures, kuigi tehtud analüüsid ja uuringud ei näita mingit kõrvalekallet normist? 
• Rääkige füüsilistest sümptomitest, mida Te kogete. Milline on kõige häirivam Teie jaoks?

Ülesanne 3 - Ärev situatsioon

Ülesanne 3
Ülesande eesmärk: Äreva patsiendi juhtumi kirjeldamine oma kogemuste põhjal.

Mina olen mitmel korral kokku puutunud ärevate patsientidega. Üks viimaseid oli praktikal olles, kui üks vanem proua tuli operatsioonile. Tegu oli teise aasta kirurgilise haige õendusabi praktikaga. Patsiendiks oli 58-aastane naine, kes tuli osakonda koletsüstektoomiaks ehk sapipõie eemalduseks.

Operatsiooni eelsel õhtul polnud midagi viga. Oli rõõmsameelne ja jutukas. Järgmisel hommikul, kui läksin teda operatsiooniks ette valmistama, siis proual värisesid käed tugevalt, hingas väga raskelt ning ütles, et süda peksab rinnus "nagu tahaks rinnust välja hüpata". Öö teisel poolel magas äärmiselt kehvasti. Mõtles terve aja, et mis siis saab kui midagi valesti läheb, äkki ei ärkagi enam üles või äkki kui midagi jäetakse minu sisse (nt tampoon, tups vms). Peale öist ärkamist hakkasid tekkima ka kehalised vaevused. Ta tundis, et käib liiga tihti tualetis ning kõht on juba mitu korda läbi käinud. Väitis, et tal on nii kuum, et keegi on öösel radiaatori soojemaks keeranud. Higistas silmnähtavalt. Patsient oli üle keha kange ja pinges. Mida rohkem ta rääkis, seda hullemaks seisund muutus. Proua ärritus äärmiselt kergelt, kui ma tahtsin, et ta räägiks lähemalt, mille pärast muretseb ning üritasin teda rahustada. Samuti ärritus tugevalt, kui ma ei lubanud tal vett juua, sest tal oli kohe varsti vaja operatsioonisaali minna (kaebas suukuivust).

Kui proua rääkis mulle oma kehalistest vaevustest, siis üritasin talle selgeks teha, et tegu võib olla operatsiooni eelse ärevusega. See silmnähtavalt ei meeldinud talle ning ta ärritus koheselt. Kuid kui me rääkisime ka teistest meditsiiniga seotud olukordadest, siis hakkas maha rahunema, sest mõistis, et muidu ta selliselt ei käitu. Üritasin tema mõtteid (mis siis saab kui midagi valesti läheb, äkki ei ärkagi enam üles või äkki kui midagi jäetakse minu sisse (nt tampoon, tups vms)) rahustada. Selles olukorras tuli appi ka palatikaaslane, kes oli just eelmisel päeval läbinud sama operatsiooni. Teadmine, et palatikaaslane on sarnase kogemusega rahustas teda tõsiselt. Kutsusin juurde ka kirurgi, kellega koos rääkisime ka operatsioonist (kuidas välja näeb, mis tehakse jne). See aitas proual pildi luua tulekul olevast. Viimaseks rahustavaks faktoriks oli see, et ma pidin sellele operatsioonile kaasa minema ning kuna mina olin patsiendiga enamuse ajast ka tegelenud ehk minu nägu oli kõige tuttavam. Siis lõpuks rahunes proua ning läksimegi operatsioonisaali. Vajas tuge kuni uinumiseni, nt hoidis minu käest kinni ning rääkis minuga.

Arvan, et kõige raskemad aspektid äreva patsiendiga tegelemisel on kindlasti see, et tema tähelepanu pole minule suunatud ning ma ei tea, kuidas patsient võib minu rahustamismeetoditele reageerida. Vajalik on korduv sama jutu rääkimine ja ka patsiendipoolne tagasipeegeldus, et kindel olla üksteise mõistmisest. Tihti saab ärevate patsientide puhul juba aimata, et kuidas tema reaktsioon sinu jutule on ning tead, mis mõjub kõige hõlpsamini. Mõnikord võib sattuda patsient, kes reageerib nii nagu keegi kunagi varem pole reageerinud ning sellisel juhul tekib korraks mõtteblokk ja siis kohe tuleb ümber mõelda lähenemisviis ja püüda mõista, kuidas patsiendi mõttemaailm hetkel töötab.

Ülesanne 2 - Ärevushäire mudel

Ülesanne 2

Valisin seletamiseks kolmanda mudeli, mille puhul on tegu obsessiiv-komplusiivse häirega. Selle mudeli puhul on ärevuse vallandajaks sundmõte, mis on seotud konkreetse olukorraga, nt kodust lahkudes mõtleb inimene, kas ahi küdes ilusti ära, kas panin ahju ukse kinni või kas uksed panin lukku jne. Seejärel hakkab inimene andma hinnanguid tekkinud sundmõtetele. Näiteks, mis võib juhtuda kui ahju uks jäi lahti ning puud polnud ära põlenud, sellest võib kodu põlema minna. Või kui ta uksi ei lukustanud, siis võidakse sisse murda ning kõik väärtuslik ära viia kodust. Sundmõtete rahustamiseks hakkab inimene rituaale läbi viima, nt kontrollib mitu korda enne lahkumist, et puud ära põlenud ja ahju uks kindlalt suletud ning kodust lahkudes kontrollib mitu korda pärast lukustamist ust. Vajalik on kindel arv kontrollimisi (nt 3 korda), et rahustada mõtteid. Kontrollimised on käitumisvastuseks. Emotsioonidest on tugevalt väljendunud ärevus, mis inimese jaoks väheneb peale kontrollimist. Tekib pidev nõiaring, mis teatud olukordadesse sattudes taas käivitub. Kui proovida nõiaringist vabaneda sundtegude vältimise näol, siis ärevus kasvab veelgi ning inimest hakkab "seest närima" tahtmine ärevust vähendada. Raske on mitte järgi anda sundmõtetele ning nii see ring hakkabki otsast peale, mis lõpeb sundtegudega.

Ärevushäirete KKT ülesanne 1

Ülesanne 1

Ülesande eesmärk: Anda kaasüliõpilastele teemahohast informatsiooni. Ettekande koostamine, selleks olulise materjali selekteerimine ebaolulisest ja märksõnadega väljatoomine ning kaasüliõpilaste ettekannete kommenteerimine

Ülesande kirjeldus: Loe õppematerjale ja lisaks soovitatud kirjandust Loetud materjali põhjal vali välja üks ärevushäire ning koosta ettekanne teistele üliõpilastele. Ettekande koostamiseks kasuta PowerPointi programmi. Ettekande pikkus max 7 slaidi. Loo konto SlideShare`i ja lae esitlus üles. Blogisse esita link (kopeeri kood). Vali blogist ettekanne ja anna autoritele tagasisidet arvestades alljärgnevat: ülevaatlikkus, terviklikkus, asjakohasus ja arusaadavus.

 Esitamise tähtaeg: Blogisse 22.04 Kommentaarid 26.04

Esitlus on SIIN

Ärevushäired

Ülesanne 7 - 4-3-2-1 ja tagasiside

Ülesanne 7: Täita reflekteerimise tööleht 4-3-2-1 ning tagasiside. 

Neli-kolm-kaks-üks tööleht

(countdown processing, Jensen & Nickelsen, 2008)

4 uut mõistet, mida õppisin Dihhotoomne ehk must-valge ehk kõik-või-mitte-midagi mõtlemine Ebausklik mõtteviis Introtseptiivne teadlikkus Asketism

3 uut fakti, mida õppisin Söömishäiretega meeste puhul võib nad jagada kahte gruppi: need, kes tahavad kaalu langetada ehk kõhna keha ja need, kes tahavad kaalu tõsta ehk lihaselist keha. Need naised, kes on arsti juurde pöördunud söömishäire probleemiga, saavad kaks korda rohkem viljakusravi võrreldes toitumishäireteta naistega. Bulimia nervosa korral kogutakse toitu ja siis süüakse seda salaja, aga anorexia nervosa korral paastutakse.

2 küsimust, mis jäid vastuseta Kas töötavad ämmaemandad on piisavalt pädevad, et tegeleda rasedaga, kel on anamneesis söömishäire või kannatab selle käes raseduse ajalgi? Kas oleks kasu kampaaniast söömishäirete kohta/vastu vms? Kas see vähendaks häirete esinemissagedust?

1 kõige väärtuslikum mõte Söömishäiretest ei jää puutumata keegi, mistõttu on meie kui inimeste ja tulevaste  tervishoiutöötajate ülesandeks märgata probleemi, alati toeks olla ning olla usaldusisikuks vajadusel.

• Kursuse toimumise käigus tundsin ennast järjest kindlama söömishäirete teemal. 
• Mind üllatas kuivõrd iga ülesandega hakkas mind antud teema rohkem huvitama. 
• Mulle meeldis, et pidi palju analüüsima ning looma seoseid, et järeldada midagi.
• Mulle ei meeldinud, et ma ei osanud blogi kasutada ning seda kohandada endale sobivamaks. 
• Nüüd ma tean, et söömishäireid võib esineda nii naistel kui ka meestel ning meeste seas on üllatavalt palju söömishäirete käes kannatajaid.
• Nüüd ma oskan märgata võimalike märke, mis võivad viidata söömishäirele või selle välja kujunemisele. 
• Ma soovin, et meil oleks olnud aega keskenduda rohkem söömishäiretega meestele ning rasedatele. 
• Tahan teada rohkem sellest, kuidas nõustada naisi, kes soovivad rasestuda, kuid kannatavad söömishäire käes ning rasedaid ja sünnitusjärgselt naisi. 
• Sain iseenda kohta teada, et huvitun tõsiselt söömishäirete teemast ning tunnen, et kuskil minu sees on näriv hääleke, kes tahaks kunagi koos sellises olukorras olevate inimestega töötada.
• Sain enda kaaslaste kohta teada, et iga üks neist leidis just endale sobiva vaatenurga ülesannete täitmiseks ning iga üht neist huvitas just teatud aspekt teemast.
• Tahan veel öelda, et kursuse läbimine on kindlasti tulevikus kasuks ning äärmiselt huvitav ja mõtlemapanev olnud.