Analüüsi aluseks olevad küsimused: millised omadused on söömishäirega patisentidel kõrgemad kui tervetel indiviididel? Millised omadused on madalamad? Millega see võiks olla seletatav? Kuidas on omadused aja jooksul muutunud? Kas tulemused on ootuspärased? Mida võiks järeldada ja millega arvestada õdede töös seoses nende omadustega?
Millised omadused on söömishäirega patisentidel kõrgemad kui tervetel indiviididel?
Söömishäirega patsisentidel on kõik EDI-II (Eating Disorders Inventory-2) joonisel 1 olevad omadused kõrgemad kui tervetel inimestel. Ehk söömishäirega inimesed on rahulolematumad kui söömishäireta inimesed.
Neil on kõrgemad:
- Kõhnuseihalus (Drive for Thinness)
- Buliimia (Bulimia)
- Rahulolematus kehaga (Body Dissatisfaction)
- Mittetõhusus (Ineffectiveness)
- Perfektsionism (Perfectionism)
- Interpersonaalne usaldamatus (Interpersonal Distrust)
- Introtseptiivne teadlikkus (Interpersonal Awareness)
- Küpsusehirmud (Maturity Fears)
- Asketism (Ascetism)
- Impulsi regulatsioon (Impulse Regulation)
- Sotsiaalne ebakindlus (Social Insecurity)
Millega see võiks olla seletatav? Söömishäirega inimestel on mina-pilt tugevalt häirunud. Nad on enese suhtes väga karmid ning nende mõttemaailma on tervete inimeste omast erinev. Neil on tunduvalt negatiivsem mõttemaailm. Nad näivad enesele palju tüsedama kui nad tegelikkuses on. Kolm esimest omadust joonisel (kõhnuseihalus, buliimia ja rahulolematus kehaga) peaksidki olema kõrged söömishäirega patsiendi puhul, sest neid võib pidada söömishäirete sümptomiteks.
Kuidas on omadused aja jooksul muutunud?
EDI-II joonisel 2 näha, et enamus omadustest on langenud aja möödudes (I kord kõige kõrgem ja III kord kõige madalam). Nendeks on buliimia (B), rahulolematus kehaga (BD), mittetõhusus (I), interpersonaalne usaldamatus (ID), introtseptiivne teadlikkus (IA), küpsusehirmud (MF) ja impulsi regulatsioon (IR).
Kõhnuseihaluse (DT) ja sotsiaalse ebakindluse (SI) puhul on näha, et II korral on omadus hoopiski tõusnud võrreldes I korraga, kuid III kord on langenud alla I korra, Perfektsionismi (P) ja asketismi (A) korral on III korra skoor olnud II korra omast madalam, kuid kõrgem kui I korra skoor.
Kas tulemused on ootuspärased?
Tulemused on minu arvates ootuspärased, sest on teada, et söömishäirega inimene on negatiivsem ja kriitilisem enese suhtes kui terve inimene. Tervetel inimestel peavadki kõik omadused olema madalamad kui inimesel, kellel on nt anorexia nervosa või bulimia nervosa. Samuti on loogiline, et omadused pole kolmel skoorimise korral meeletult langenud, sest söömishäirete ravi on väga pikk ja keeruline. Võib esineda ka tagasilangust mõne omaduse puhul, mis seletab ka perfektsionismi ja asketismi skooride teatud tõusu.
Mida võiks järeldada ja millega arvestada õdede töös seoses nende omadustega?
Väga tähtis on luua patsiendiga vastastikune usalduslik suhe ning patsient peaks teadma kindlalt, et tal on võimalik õe poole oma muredega pöörduda. Õde peab arvestama sellega, et ravi on väga pikk protsess ja võib mõningatel juhtudel kesta kogu elu. Pikaaegsete ravide korral tekib patsiendil tüdimus ning nad ei mõista, miks muutused kiiremini ei toimu. Siin kohal on suur roll õe poolsel motiveerimisel patsienti edasi liikuma ning talle seletama raviprotsessi ja mida haigus endaga kaasa võib tuua. Kindlasti võimalusel kaasata ka lähedased, kes saavad patsienti ravi ajal abistada. Lähedasi oleks kasulik juhendada ning haiguse ja muutustega kurssi viia. Õde võiks tunda ka joonisel 2 olevate omadusi, mida need endas hõlmavad ja endaga kaasa toovad. Nende süvenemise suhtes on sellisel juhul võimalik patsienti ka õel jälgida.
