Ülesanne 5

Ülesande eesmärk: juhtumite abil eristada patsientide negatiivsed ärevusega seonduvad tunded ja mõtted ning mõtete kahtluse alla seadmine


Kirjuta üles kõik patsiendi negatiivsed tunded ja mõtted (kasuta selleks tabeli vormi õppematerjalide all), abiks tunnete tabel.

Ülesanne 4

Ülesanne 4
Ülesande eesmärk: ärevushäirega isikute kesksete mõtete ja arvamuste ning erinevate kognitiivsete ja käitumuslike tehnikate äratundmine juhtumite põhjal

1)  Sotsiaalfoobia - nimeta sotsiaalfoobia all kannatavate inimeste mõtet, arvamust või hinnangut.

• Kuigi igal pool on esineb heidikuid, siis nad tunnevad end kui heidikute heidikud.
• Esmaspäeva hommikul kohvi juues juba ta tunneb juba ärevust ning ta üritab olla võimalikult kaua kodus ehk enda mugavas keskkonnas. Iga liigutus, mis viib tööle lähemale, suurendab veelgi ärevust. 
• Mõnedel inimestel esineb ärevushäiret ainult konkreetsetes olukordades (nt poes käimine, arve maksmine), kuid teistel võib esineda seda koguaeg. Esimese tunnevad nagu nad on rambivalguses, kõik jälgivad neid ja kuidas nad saavad sellised friigid olla.
• Häbelikkuse ja ärevus on erinevused. Häbelikkus ei takista igapäevaseid tegevusi, ärevushäirega inimesed ei suuda igapäevaseid tegevusi teha, see võib olla raskendatud. 
• Üks kõige raskemaid tegevus ärevushäirega inimeste jaoks on teistele esinemise ees. 
• Naine tundis, et kui ta peaks klassis ühis-/grupitegevustes osalema, siis tekkis selline tunne nagu kohe sureks.
• Psühholoog (naine) tunneb mõnikord, et palju lihtsam oleks oma rolli jääda, selle asemel, et enda kogemusi ja mõtteid teistega jagada.
• Valikuklise tummuse all kannatavad lapsed mõtlevad, et tahavad rääkida, kuid nende sõnad räägivad, kas suhu, kurku, rinda kinni, Keel mängib trikke jne. 

2) Üldistunud ärevushäire - millised olid kesksed märksõnad abistamisprotsessis?

• Old Business ehk patsiendil palutakse rääkida sellest, mis peale viimast kokkusaamist on juhtunud.
• Check Ups ehk patsient kirjeldab, kuidas ta end praegu tunneb.
• New Business ehk patsient räägib mis temaga uut on, kas uusi murekohti on, kuidas üldiselt läheb.
• Homework Check ehk räägitakse läbi kodune ülesanne, mis eelmisel seansil anti. Mõtestatakse lahti irratsionaalsed mõtted ning need vaidlustatakse. Patsienti suunatakse suunas, kus ta saaks aru.  et tema mõtetel on tagajärjed. Nt tema irratsionaalseks mõtteks oli alkoholi tarbimine tähendab lahe olemist ning selline mõte ja käitumine tõi endaga kaasa üksi olemise ja sõprade eemale hoidmise.
• Doing the Work ehk patsiendil palutakse visuaalselt ettekujutada lõunapausi situatsiooni ning kirjeldada, millised füüsilise sümptomid on ning millised tunded valdavad. Harjutatakse ka lõõgastustehnikaid. 

3) Krooniline valu - kuidas terapeut aitas seda patsienti?

• Abiks võib olla füüsiliste sümptomite arutamine enne kui liigutakse emotsioonide ja tunnete juurde. Hea variant on valu kogemisest rääkida ning arutada, kuidas seda kontrollida selle asemel et täielikult ära kaotada.
• Kuidas valu mõjutab patsiendi elu?
• Millistes olukordades on valu häirivaim?
• Millal on valu kõige intensiivsem? - Öösel
• Kirjelda üht konkreetset ööd nädala jooksul ning kuidas valu tekkis ja muutus. 
• Kas patsient saaks valu iseloomu ja sellega kaasnevat kirjeldada?
• Kas patsient sooviks midagi veel lisada?

4) Ärevushäire  - ärevushäirega inimese mõtete muutmine

• Milline on patsienti hirmuks või probleemiks kohviku külastamisel? - Rahvarohkus, kandiku maha pillamine, lõunasöögi kaaslaste mitteleidmine ja eksimise tunne, hirm minestada, hirm saada südamerabandus ja surra, hirm kukkuda. 
• Kui patsient mõtleb kohvikusse sööma minemise peale, siis kui tõenäoliseks ta oma hirmude täitumist peab? - Suremist ei pea tõenäoliseks, kuid hirm siiski püsib. Eksimise ja söögikaaslastest lahutamine on tõenäoline, sest kohvikus on palju rahvast. Kandiku kukutamine on samuti tõenäoline, kuigi patsient pole seda kunagi teinud.
• Patsient valib välja 2-3 hirmu ning hinnatakse hirmu täitumise tõenäosust. Kõige pealt pannakse kirja tõenäosuse toetavad ja vastu olevad argumendid. Arutatakse tõenäosuse üle, nt kui tihti on patsient kohvikus söönud elu jooksul? (Umbes 80 000) Kui suureks peab ta tõenäosust, et kukutab kandiku? (5%) Kui suur hulk inimesi on kohvikus käinud? Kui mitu korda on ta näinud, et keegi teine on kandiku maha pillanud?
• Milline on patsiendi arvates kandiku maha pillamise tõenäosus? 1:10 000
• Kas patsiendil on kontroll oma jäsemete üle? - Jah on küll ehk ma saan kandikust kinni haarata.
• Kui tõenäoliseks peab patsient oma kandiku kukutamist, kui ta mõtleb toetavate ja vastuolevate argumentide peale? - Üsna nõrgaks.
• Mis ta tunneks, kui kandiku maha pillaks? - Tal oleks häbi ja tahaks surra. 
• Mis juhtub, kui kandiku maha pillaks? - Toit lendaks laiali, nõud puruneksid. Ta peaks kiiresti oma kabinetti tagasi jooksma. 
• Mis teised teeksid, kui patsient kandiku maha pillaks? Võib olla naeraksid tema üle või siis sööksid oma lõunat edasi. 

5) 10 min KKT ärevushäire korral - terapeudi peegeldavad vastused

• Teine arst väitis, et nende (tükid/kogumikud kaelal?) pärast pole vaja muretseda, kuid Te pole kindel?
• Te olete siiski mures, kuigi tehtud analüüsid ja uuringud ei näita mingit kõrvalekallet normist? 
• Rääkige füüsilistest sümptomitest, mida Te kogete. Milline on kõige häirivam Teie jaoks?