Söömis- ja ärevushäirete KKT


laupäev, 28. märts 2015

Ülesanne 7 - 4-3-2-1 ja tagasiside

Ülesanne 7: Täita reflekteerimise tööleht 4-3-2-1 ning tagasiside


Neli-kolm-kaks-üks tööleht
(countdown processing, Jensen & Nickelsen, 2008)


4 uut mõistet, mida õppisin

Dihhotoomne ehk must-valge ehk kõik-või-mitte-midagi mõtlemine

Ebausklik mõtteviis

Introtseptiivne teadlikkus

Asketism
3 uut fakti, mida õppisin

Söömishäiretega meeste puhul võib nad jagada kahte gruppi: need, kes tahavad kaalu langetada ehk kõhna keha ja need, kes tahavad kaalu tõsta ehk lihaselist keha.

Need naised, kes on arsti juurde pöördunud söömishäire probleemiga, saavad kaks korda rohkem viljakusravi võrreldes toitumishäireteta naistega.

Bulimia nervosa korral kogutakse toitu ja siis süüakse seda salaja, aga anorexia nervosa korral paastutakse.

2 küsimust, mis jäid vastuseta

Kas töötavad ämmaemandad on piisavalt pädevad, et tegeleda rasedaga, kel on anamneesis söömishäire või kannatab selle käes raseduse ajalgi?

Kas oleks kasu kampaaniast söömishäirete kohta/vastu vms? Kas see vähendaks häirete esinemissagedust?

1 kõige väärtuslikum mõte

Söömishäiretest ei jää puutumata keegi, mistõttu on meie kui inimeste ja tulevaste  tervishoiutöötajate ülesandeks märgata probleemi, alati toeks olla ning olla usaldusisikuks vajadusel.


  • Kursuse toimumise käigus tundsin ennast järjest kindlama söömishäirete teemal. 
  • Mind üllatas kuivõrd iga ülesandega hakkas mind antud teema rohkem huvitama. 
  • Mulle meeldis, et pidi palju analüüsima ning looma seoseid, et järeldada midagi.
  • Mulle ei meeldinud, et ma ei osanud blogi kasutada ning seda kohandada endale sobivamaks. 
  • Nüüd ma tean, et söömishäireid võib esineda nii naistel kui ka meestel ning meeste seas on üllatavalt palju söömishäirete käes kannatajaid.
  • Nüüd ma oskan märgata võimalike märke, mis võivad viidata söömishäirele või selle välja kujunemisele. 
  • Ma soovin, et meil oleks olnud aega keskenduda rohkem söömishäiretega meestele ning rasedatele. 
  • Tahan teada rohkem sellest, kuidas nõustada naisi, kes soovivad rasestuda, kuid kannatavad söömishäire käes ning rasedaid ja sünnitusjärgselt naisi. 
  • Sain iseenda kohta teada, et huvitun tõsiselt söömishäirete teemast ning tunnen, et kuskil minu sees on näriv hääleke, kes tahaks kunagi koos sellises olukorras olevate inimestega töötada.
  • Sain enda kaaslaste kohta teada, et iga üks neist leidis just endale sobiva vaatenurga ülesannete täitmiseks ning iga üht neist huvitas just teatud aspekt teemast.
  • Tahan veel öelda, et kursuse läbimine on kindlasti tulevikus kasuks ning äärmiselt huvitav ja mõtlemapanev olnud. 

esmaspäev, 23. märts 2015

Ülesanne 6 - Negatiivsete mõtete hindamine ja vaidlustamine

Ülesanne 6: Lugeda söömishäirega patsiendi negatiivseid mõtteid, hinnata ja vaidlustada neid etteantud mõttepäeviku põhjal (tööleht).






Mõte
Hinnang 0-10 pallini (lähtu siin ja praegu põhimõttest, kuivõrd oluline selle mõttega tegeleda on?)


Vaidlustamine (küsimuste abil mõtete kahtluse alla seadmine; esita iga mõtte kohta küsimusi).





1.





Olen paks ja ema moodi.






 9
Miks sa arvad, et sa paks oled?
Milline on sinu jaoks paks inimene?
Mil viisil on teised vihjanud, et oled paks?
Milline on Sinu arvates Sinu KMI?Miks sa arvad, et oled ema moodi?
Milline Sinu ema välja näeb?
Milline on Sinu ema iseloom?
Mil viisil muutuks Sinu ema iseloom kui ta kaal väheneks?
Milliseid sarnasusi Sa enda ja ema vahel leiad?





 2.





Söön normaalselt ja tunnen ennast hästi (eneseõigustus arsti juures).






 8
Mis on Sinu jaoks "normaalne söömine"?
Milline näeb sinu päevane söömisrežiim ja menüü välja?
Kuidas on söömisrežiim ja menüü muutunud võrreldes varasemaga?
Mis tähendab Sinu jaoks "hästi tundmine"?
Kui palju mõjutab söömine head enesetunnet?
Kuidas oleks end võimalik veel hästi tunda?






 3.






Kõik on mõttetu, ei taha midagi teha.







 9
Mis see "kõik" on?
Miks see mõttetu on?
Mida tähendab Sinu jaoks "mõttetu"?
Miks Sa midagi teha ei taha?
Millest Sa loobunud oled (nt hobid, huvid)?
Miks Sa neist loobunud oled?
Mis peaks muutuma, et Sa hakkaksid nende hobide/huvidega uuesti tegelema?
Mida Sa sooviksid teha?
Mis peaks Sinu arvates muutuma, et osa mõttetu enam poleks?



 4.



Kõik läheb allamäge.



 9
Mis see "kõik" on ?
Mil viisil läheb kõik allamäge?
Miks Sa arvad, et kõik allamäge läheb?
Kuidas oleks võimalik takistada alla mäge minemist?
Mida Sa sooviksid muuta?




 5.




Ainult saledana olles meeldin ma noormehele.





 8
Milline on Sinu jaoks "sale inimene"?
Millisele noormehele Sa tahad meeldida? Kas on tegu kindla isikuga? 
Miks Sa arvad, et ainult saledana talle meeldid?
Kuidas on ta väljendanud, milline naine talle meeldib?
Kui suure tähtsusega on tema jaoks välimine ilu, võrreldes sisemise iluga?




 6.




Sellisena ei meeldi ma sellele mehele kindlasti mitte.





 8
Milline Sa enda arvates oled?
Miks arvad, et ei meeldi sellele mehele?
Millisena meeldiksid sellele mehele?
Miks arvad, et just sellisena meeldiksid sellele mehele?
Oled Sa uurinud sellelt mehelt, millised naised talle meeldivad?
Millised on Sinu positiivsed jooned?







 7.







Olen usklik ja seetõttu söön vaid taimetoitu.








 6
Mis usku Sa oled?
Milline taimetoitlane Sa oled (nt veegan, vegetaarlane)?
Mil viisil piirab Sinu usk loomsete produktide tarbimist?
Kui kaua oled taimetoitlane olnud?
Milline on Sinu taimetoitlase menüü?
Millistest ainetest võib taimetoitlane puudust tunda?
Mis sundis muutma menüüd ning taimetoitlaseks hakkama (kui varem tarbisid loomseid produkte ka)?
Oled Sa mõelnud, kas ja mis lisaks usule võib olla taimetoitluse põhjuseks?



 8.



Miks mina ei suuda olla normaalne ja hea välja näha?




 9
Mis on Sinu jaoks "normaalne"?
Milline on "hea väljanägemine"?
Kes on Sinu eeskuju?
Mida Sa enese juures muuta tahaksid?
Miks Sa arvad, et ei näe praegu normaalne ja hea välja? 




 9.




Pean rohkem pingutama, et teised märkaks mind.





 6
Keda sa "teiste" all silmas pead?
Miks Sinu arvates teised sind praegu ei märka?
Mis Sa peaksid enda arvates tegema, et teised sind märkaks?
Miks pead oluliseks, et teised Sind märkaks?
Mil viisil soovid, et teised Sind märkaks?



10.



Tahan ilus välja näha ja seetõttu teen trenni.




 9
Milline on Sinu jaoks "ilus väljanägemine"?
Kui suures mahus sõltub ilus väljanägemine treenimisest?
Miks arvad, et trenni tegemine ja ilus välja nägemine on omavahel seotud?
Milliseid teisi positiivseid omadusi trenn eneses sisaldab?




reede, 20. märts 2015

Ülesanne 5 - juhtumi analüüs

Ülesanne 5: Lugeda „Riina“ juhtumit ja analüüsida seda etteantud tabeli põhjal (vt töölehti). Kirjutada välja söömishäiret soodustavad tegurid, säilitavad tegurid, Riina tunded, mõtted, käitumine.

Juhtum RIINA 20a.
Patsient saabus ravile ülesöömishoogude, oksendamise ja minestuse tõttu. Haigus algas gümnaasiumi viimases klassis, kus suurenenud õppekoormuse tõttu hakkas vähem sööma. Paari kuu jooksul kaotas kehakaalus 15kg. Selline muutus tekitas rahulolu ja tahtmist edasi pingutada. Tundis ennast tahtejõulisena, enesekindlana. Sõbrad ütlesid, et „sa oled ilusamaks läinud“. Peale kooli hakkasid aga tekkima ülesöömishood, kus ta õhtuti üksi olles sõi lühikese aja jooksul ära suure hulga toitu. Vahel läks selleks poodi, et valmistuda õhtuseks söömishooks. Sellel ajal oli tal suur segadus suhetes noormehega. Ta ei teadnud, kas tal on tundeid tema vastu. Kui selgus, et noormehel oli telefonis sõnum võõralt tütarlapselt, siis hakkas Riina kohe kahtlustama teist suhet. Riina arvas, et ta on inetu ja paks ning see lõppes enda näljutamisega.
Peale selle oli tal tahtmine väga hästi õppida. Kuigi oli kooli lõpetanud hõbemedaliga ning saanud ülikooli suure konkursiga erialale, ei valmistanud see talle rahulolu ega rõõmu. Mõtted keerlseid pidevalt toidu, kehakaalu, kalorite ja kaalu alandamise peal. Selleks käis kaalujälgjate rühmas, jooksis päevas 10 mk, kaalus ennast mitu korda päevas. Tundis ennast kogu aeg suurena. Kuna ema ja õde on ülekaalulised, siis tema kartus muutuda sarnaseks suurenes veelgi. Eelmise haiglaravi jooksul ei tegelenud keegi tema söömise reguleerimisega. Võttis ühe kuu jooksul 7 kg alla, mis valmistas talle suurt rahulolu. See aga taastus kiiresti. Kui kehakaal tõusis kasvõi 500g, mõtles, Riina, et „elu on läbi“.
Käesolevalt on Riina selgeks teinud, et ta ei tule üksi toime söömise korraldamisega. Kui sööb ära ühe jäätise, siis on tunne ja mõte, et on 3kg raskem. Sellest tingituna tekib paanika, alaneb meeleolu niivõrd, et ta ei suuda terve öö magada. Pidevalt kummitavad mõtted, et on vaja kaalust uuesti alla võtta. Samuti on raske loobuda oksendamisest, kuna see on aidanud „kaalu hoida“. Oksendamine tähendab talle vabanemist suurest söögi hulgas ning annab suurema kindlustunde. On mõte, et ta kontrollib nii oma toidu kogust ning korraks on kergendustunne. Siis järgneb aga uus söömishoog ja oksendamine.
Süütunne on suur peale sööki ja lubadused homme hakata vähem sööma on püsinud. Stressirohketes olukordades on veelgi raskem hoiduda söömishoogudest. Raske on õppida ja inimestega suhelda, kui kogu aeg keerlevad peas söömisega seotud mõtted. 1 kg kehakaalu suurenemine on katastroof. Siis ütleb Riina endale – „oled paks, inetu, nõrk ja tahtejõuetu“. Ta ei julge väljas liikuda, arvates, et kõik teda jälgivad. Sel puhul on ta pigem kodus, räägib pidevalt vanematele oma kehakaalu suurenemisest. Vanemad püüavad teda lohutada ning ema teeb talle madala kalorsusega toitu.

NB! Mul pole aimugi, kuidas tabel saada nii, et see kõik ilusti nähtav oleks. Proovisin kõike mis pähe tuli :)




Soodustavad tegurid
Millised tegurid soodustasid Riinal söömishäire kujunemist?
Tunded
Millised tunded Riinal esinesid?
Mõtted
Millised mõtted Riinal esinesid?
Käitumine
Kuidas Riina käitus? Mida ta konkreetselt tegi?
Säilitavad tegurid
Millised tegurid säilitavad Riinal söömishäiret?
Sõbrad kiitsid Riina kaalukaotust öeldes, et ta on ilusamaks muutunud.
Segadus paarisuhtes, sest leidis noormehe telefonist võõra naise sõnumi ning arvab, et noormehel on keegi teine. Sellest järeldab ta, et noormehel on teine naine, sest ta on inetu ja paks.
Tunneb end koguaeg suurena.
Hirm muutuda ülekaaluliseks nagu ema ja õde. 
Alguses peale kaalukaotust:
Rahulolu
Tahtmine edasi pingutada
Tahtejõulisus
Enesekindlus

Pärast: 
Segadus
Langenud enesehinnang
Kurbus
Kahtlustus
Keskendusmisraskused
Ülekaalulisuse tunne
Paanika
Süütunne
Häbitunne
Hirm väljas liikumise ees

"Ma olen paks ja inetu."
"Kaaslane petab mind, sest olen paks."
"Miski ei paku mulle rahulolu ja rõõmu."
"Pidevad mõtted: toit, kehakaal, kalorid ja kaalu alandamine."
"Tunnen, et olen suur."
"Kui kehakaal tõuseb kasvõi 500 grammi, siis on elu läbi."
"Ma ei suuda magada."
"On vaja kaalust veel alla võtta."
"Oksendamine aitab kaalu hoida."
"Oksendamisega vabanen suurest toidukogusest."
"Oksendades kontrollin ma oma toidukogust."
"Homme hakkan ma vähem sööma."
"Olen paks, inetu, nõrk ja tahtejõuetu."
"Õues käies kõik jälgivad mind."
 Tundis rõõmu ja rahulolu, kui kaotas 15 kg kehakaalust.
Tekkisid ülesäämishood.
Vahepeal käis poes, et valmistuda ülesöömishooks. 
Suur segadus isiklikus elus tekitas lisapingeid, mistõttu enesehinnang langes.
Mõtted olid pidevalt ainult toidul, kehakaalul, kaloritel ja kaalu alandamisel. 
Käis kaalujälgijate rühmas, jooksis igapäevaselt 10 km. 
Liigsöömishood esinesid ikkagi.
Kui kaal langes, siis oli rahulolutunne ning kui oli väiksemgi kehakaalu tõus, siis oli ebaõnnestumise tunne ning lubas, et järgmisest päevast hakkab vähem sööma. 
Tahtlik oksendamine, et kontrollida tarbitud toidukogust ning vabaneda suurest hulgast toidust peale liigsöömishoogu. 
Riina vältis väljas käimist, sest arvas et kõik jälgivad teda.
On mõistnud, et iseseivalt ta oma söömise kontrollimisega hakkama ei saa. 

 Teiste kiidusõnad peale kaalulangust. 
Segadus isiklikes suhetes.
Stressirohkus seoses kooliga (stress suurendab liigsöömishoogude sagedust). 
Sundmõtete esinemine seoses toidu ja kehakaalu langetamisega.
Tahtlik oksendamine, mis aitab toidukogust vähendada ning tekitab lühiajaliselt positiivse tunde. 
Sotsiaalne eraldatus, et vältida teiste hindavaid pilke, mis nad tema arvates heidavad. 
Vanemate mõistmatus, et tegu on söömishäirega. Ema madalakalorsusega toitude valmistamine.

reede, 13. märts 2015

Ülesanne 4

Ülesanne 4: Analüüsida EDI-II jooniseid (töölehtede all), vajadusel lugeda lisamaterjali M.Jaaniski magistritöö kokkuvõte töölehtede all. 
Analüüsi aluseks olevad küsimused: millised omadused on söömishäirega patisentidel kõrgemad kui tervetel indiviididel? Millised omadused on madalamad? Millega see võiks olla seletatav? Kuidas on omadused aja jooksul muutunud? Kas tulemused on ootuspärased? Mida võiks järeldada ja millega arvestada õdede töös seoses nende omadustega?



Millised omadused on söömishäirega patisentidel kõrgemad kui tervetel indiviididel?
Söömishäirega patsisentidel on kõik EDI-II (Eating Disorders Inventory-2) joonisel 1 olevad omadused kõrgemad kui tervetel inimestel. Ehk söömishäirega inimesed on rahulolematumad kui söömishäireta inimesed.
Neil on kõrgemad: 
  • Kõhnuseihalus (Drive for Thinness)
  • Buliimia (Bulimia)
  • Rahulolematus kehaga (Body Dissatisfaction)
  • Mittetõhusus (Ineffectiveness)
  • Perfektsionism (Perfectionism)
  • Interpersonaalne usaldamatus (Interpersonal Distrust)
  • Introtseptiivne teadlikkus (Interpersonal Awareness)
  • Küpsusehirmud (Maturity Fears)
  • Asketism (Ascetism)
  • Impulsi regulatsioon (Impulse Regulation)
  • Sotsiaalne ebakindlus (Social Insecurity) 

Millega see võiks olla seletatav? Söömishäirega inimestel on mina-pilt tugevalt häirunud. Nad on enese suhtes väga karmid ning nende mõttemaailma on tervete inimeste omast erinev. Neil on tunduvalt negatiivsem mõttemaailm. Nad näivad enesele palju tüsedama kui nad tegelikkuses on. Kolm esimest omadust joonisel (kõhnuseihalus, buliimia ja rahulolematus kehaga) peaksidki olema kõrged söömishäirega patsiendi puhul, sest neid võib pidada söömishäirete sümptomiteks. 
  



Kuidas on omadused aja jooksul muutunud? 
EDI-II joonisel 2 näha, et enamus omadustest on langenud aja möödudes (I kord kõige kõrgem ja III kord kõige madalam). Nendeks on buliimia (B), rahulolematus kehaga (BD), mittetõhusus (I), interpersonaalne usaldamatus (ID), introtseptiivne teadlikkus (IA), küpsusehirmud (MF) ja impulsi regulatsioon (IR).
Kõhnuseihaluse (DT) ja sotsiaalse ebakindluse (SI) puhul on näha, et II korral on omadus hoopiski tõusnud võrreldes I korraga, kuid III kord on langenud alla I korra, Perfektsionismi (P) ja asketismi  (A) korral on III korra skoor olnud II korra omast madalam, kuid kõrgem kui I korra skoor.    

Kas tulemused on ootuspärased? 
Tulemused on minu arvates ootuspärased, sest on teada, et söömishäirega inimene on negatiivsem ja kriitilisem enese suhtes kui terve inimene. Tervetel inimestel peavadki kõik omadused olema madalamad kui inimesel, kellel on nt anorexia nervosa või bulimia nervosa.  Samuti on loogiline, et omadused pole kolmel skoorimise korral meeletult langenud, sest söömishäirete ravi on väga pikk ja keeruline. Võib esineda ka tagasilangust mõne omaduse puhul, mis seletab ka perfektsionismi ja asketismi skooride teatud tõusu.

Mida võiks järeldada ja millega arvestada õdede töös seoses nende omadustega?
Väga tähtis on luua patsiendiga vastastikune usalduslik suhe ning patsient peaks teadma kindlalt, et tal on võimalik õe poole oma muredega pöörduda. Õde peab arvestama sellega, et ravi on väga pikk protsess ja võib mõningatel juhtudel kesta kogu elu. Pikaaegsete ravide korral tekib patsiendil tüdimus ning nad ei mõista, miks muutused kiiremini ei toimu. Siin kohal on suur roll õe poolsel motiveerimisel patsienti edasi liikuma ning talle seletama raviprotsessi ja mida haigus endaga kaasa võib tuua. Kindlasti võimalusel kaasata ka lähedased, kes saavad patsienti ravi ajal abistada. Lähedasi oleks kasulik juhendada ning haiguse ja muutustega kurssi viia. Õde võiks tunda ka joonisel 2 olevate omadusi, mida need endas hõlmavad ja endaga kaasa toovad. Nende süvenemise suhtes on sellisel juhul võimalik patsienti ka õel jälgida.



reede, 6. märts 2015

Ülesanne 3


Lugeda erinevaid uurimis- ja teadustöid ning postitada blogisse 7 olulist mõtet/seisukohta/tulemust söömishäirega patsiendi psühholoogiliste, käitumuslike ja isiksuslike iseärasuste kohta. Arutleda küsimuse üle: milliste iseärasustega puutuvad õed/ämmaemandad kõige sagedamini kokku oma igapäevatöös? Postitada arutelu blogisse.
 
7 olulist mõtet/seisukohta/tulemust söömishäirega patsiendi psühholoogiliste, käitumuslike ja isiksuslike iseärasuste kohta

  • Paljudel bulimia nervosaga patsientidel on ka teisi psüühika häireid, nt käitumis- ja impulsikontrollihäired, raske depressioon, ärevushäired, ebastabiilne isiksushäire.
  • Buliimikud on impulsiivsemad kui anorektikud ning  seda seostatakse vanemliku hoolitsuse vähesusega, kui nad olid lapsed.
  • Buliimiaga inimestel on perekonnad tihedamini purunenud, konfliktsed, vaimse tervise häiretega või uimastite kuritarvitamise küüsis.
  • Anorexia nervosat ja bulimia nervosat esineb rohkem homo- ja biseksuaalsete meeste seas, kellel on käitumuslikud sümptomid (ebakorrapärane toitumine, asendustegevused söömisele jne) tugevamalt väljendunud kui heteroseksuaalsetel meestel.
  • Söömishäiretega naiste puhul on eesmärk kaalu langetada, kuid mehed jagunevad kahte gruppi: need, kes tahavad kaalu langetada (kõhn keha) ning need, kes tahavad kaalu tõsta (lihaseline keha). Sagedasti on meeste soov omada saledat keha, mis on lihaseline.
  • Anorexia nervosa käitumuslikud jooned on teistega koossöömisest keeldumine, aeglane söömine, toidu lõikumine väikesteks tükkideks (jätab mulje, nagu oleks osa söödud), veidratel aegadel söömine, kaalulangust soodustava/nõudva spordialaga tegelemine, nt ballett.
  • Anorexia nervosale ja bulimia nervosale on iseloomulikud perfektsionism, obsessiiv-kompulsiivsus, negatiivne emotsionaalsus, madal enesejuhendamine, madal kooperatiivsus, vältivad isiksusejooned, millele lisanduvad anoreksia puhul huvi vähesus, enesepiiramine ja rigiidsus ning buliimia korral kõrge impulsiivsus, huvi suurenemine ja piiripealse isiku jooned.

Milliste iseärasustega puutuvad ämmaemandad kõige sagedamini kokku oma igapäevatöös?
Väga tähtsal kohal on usaldusliku suhte loomine, sest raseduse korral ei ole ohus ainult naine, vaid ka sündimata laps(ed). Kui on loodud usalduslik suhe, siis naine tunneb, et ta saab ämmaemandale rääkida negatiivsetest mõtetest, mis teda painavad jne ning teab, et saab hinnanguteta abi ja toetust. Tähtis on naist jälgida juba ka rasedust planeerides ning ka peale sünnitust, nt kuu aega. Rasedus aitab naisel oma seisundiga positiivses suunas liikuda, kuid sünnitusjärgselt võib probleem endise intensiivsusega naasta. 

Ämmaemandad töötavad nii noorte kui vanematega, kontratseptsiooni nõustamist vajavate, rasedust planeerivate, rasedate, sünnitajate ja sünnitanud naistega, mistõttu peavad nad olema väga teadlikud söömishäireid soodutavatest teguritest ning sümptomitest. Kõige tähtsam on oskus neid märgata ja ka märgata naisi, kes võivad haiguse poole suunduda. Suhtlemise käigus võivad selguda erinevad märgid, mis viitavad söömishäiretele (nt rasestumisraskused, ülemäärane kehakaalu kõikumine (langus/tõus), seedeprobleemis, püsiv kurguvalu, nõrkus, halb enesetunne, pidev seljavalu, jalakrambid, ärevus, stress, süü, häbi, rahulolematus oma keha suhtes jne).

Teemad, millega ämmaemand peaks olema kursis, et aidata rasedust planeerivaid, rasedaid ja sünnitanud naisi: tervislik toitumine, kaloraaž, toitumiskava, tervislikud kaalulangetamise viisid, samas olukorras olevad naised, grupiteraapia olemasolul, motiveerimismeetodid.

Söömishäiretega neidude ja naiste puhul peab kindlalt rääkima kõigest, mis on seotud seksuaaleluga, nt rasestumisvastased vahendid, sugulisel teel levivad haigused, eriti HIV (uuringud on näidanud, et söömishäiretega naised on väheteadlikud sellest), haiguse mõjust tervisele ning tuleviku mõjudest. 

Jälgima ei peaks ainult naisi, vaid ka mehi, nt kui rase tuleb mehega koos vastuvõtule, siis peaks ka mehega vestlema ning tema puhul jälgima söömishäirete sümptomeid, sest meestel on tunduvalt raskem diagnoosida haigust. Kui tervishoiutöötaja on võimeline sellises seisus naispatsiente identifitseerima ning aitama, siis tuleb ta toime ka meespatsientidega.

Allikaloend:
Joakit, K. (2008). Rasedusaegsete söömishäirete mõju ema ja lapse tervisele ning sellega seonduv ämmaemandustegevus. Tartu Tervishoiu Kõrgkool, ämmaemanda õppekava. Tartu. Lõputöö.

Luts, R., Preitof, K. (2015). Söömishäiretega naiste raseduse ja emadusega seotud hoiakud ning tervishoiutöötajate roll nende toetamisel. Tartu Tervishoiu Kõrgkool, ämmaemanda õppekava. Tartu. Lõputöö.

Poolak, P. (2010). Söömishäired meestel, anorexia nervosa ja bulimia nervosa ning sellega kaasnevad õendusprobleemid ja õendusabi. Tartu Tervishoiu Kõrgkool, õe õppekava. Tartu. Lõputöö.

Põldsam, J. (2008). Venelaste söömishäirete seos isiksuseomadustega. Tartu Ülikool, psühholoogia instituut. Tartu. Magistritöö.

Selge, K. (2015). Anorexia nervosa esinemine noorukitel ning sellega kaasnevad terviseprobleemid ja õendusabi. Tartu Tervishoiu Kõrgkool, õe õppekava. Tartu. Lõputöö.

Urgo, M. (2009). Söömishäirete olemus ja mõju perekonnale ning õe roll söömishäiretega patsiendi lähedaste toetamisel. Tartu Tervishoiu Kõrgkool, õe õppekava. Tartu. Lõputöö.