Ülesanne 5 - juhtumi analüüs

Ülesanne 5: Lugeda „Riina“ juhtumit ja analüüsida seda etteantud tabeli põhjal (vt töölehti). Kirjutada välja söömishäiret soodustavad tegurid, säilitavad tegurid, Riina tunded, mõtted, käitumine.

Juhtum RIINA 20a.
Patsient saabus ravile ülesöömishoogude, oksendamise ja minestuse tõttu. Haigus algas gümnaasiumi viimases klassis, kus suurenenud õppekoormuse tõttu hakkas vähem sööma. Paari kuu jooksul kaotas kehakaalus 15kg. Selline muutus tekitas rahulolu ja tahtmist edasi pingutada. Tundis ennast tahtejõulisena, enesekindlana. Sõbrad ütlesid, et „sa oled ilusamaks läinud“. Peale kooli hakkasid aga tekkima ülesöömishood, kus ta õhtuti üksi olles sõi lühikese aja jooksul ära suure hulga toitu. Vahel läks selleks poodi, et valmistuda õhtuseks söömishooks. Sellel ajal oli tal suur segadus suhetes noormehega. Ta ei teadnud, kas tal on tundeid tema vastu. Kui selgus, et noormehel oli telefonis sõnum võõralt tütarlapselt, siis hakkas Riina kohe kahtlustama teist suhet. Riina arvas, et ta on inetu ja paks ning see lõppes enda näljutamisega.
Peale selle oli tal tahtmine väga hästi õppida. Kuigi oli kooli lõpetanud hõbemedaliga ning saanud ülikooli suure konkursiga erialale, ei valmistanud see talle rahulolu ega rõõmu. Mõtted keerlseid pidevalt toidu, kehakaalu, kalorite ja kaalu alandamise peal. Selleks käis kaalujälgjate rühmas, jooksis päevas 10 mk, kaalus ennast mitu korda päevas. Tundis ennast kogu aeg suurena. Kuna ema ja õde on ülekaalulised, siis tema kartus muutuda sarnaseks suurenes veelgi. Eelmise haiglaravi jooksul ei tegelenud keegi tema söömise reguleerimisega. Võttis ühe kuu jooksul 7 kg alla, mis valmistas talle suurt rahulolu. See aga taastus kiiresti. Kui kehakaal tõusis kasvõi 500g, mõtles, Riina, et „elu on läbi“.
Käesolevalt on Riina selgeks teinud, et ta ei tule üksi toime söömise korraldamisega. Kui sööb ära ühe jäätise, siis on tunne ja mõte, et on 3kg raskem. Sellest tingituna tekib paanika, alaneb meeleolu niivõrd, et ta ei suuda terve öö magada. Pidevalt kummitavad mõtted, et on vaja kaalust uuesti alla võtta. Samuti on raske loobuda oksendamisest, kuna see on aidanud „kaalu hoida“. Oksendamine tähendab talle vabanemist suurest söögi hulgas ning annab suurema kindlustunde. On mõte, et ta kontrollib nii oma toidu kogust ning korraks on kergendustunne. Siis järgneb aga uus söömishoog ja oksendamine.
Süütunne on suur peale sööki ja lubadused homme hakata vähem sööma on püsinud. Stressirohketes olukordades on veelgi raskem hoiduda söömishoogudest. Raske on õppida ja inimestega suhelda, kui kogu aeg keerlevad peas söömisega seotud mõtted. 1 kg kehakaalu suurenemine on katastroof. Siis ütleb Riina endale – „oled paks, inetu, nõrk ja tahtejõuetu“. Ta ei julge väljas liikuda, arvates, et kõik teda jälgivad. Sel puhul on ta pigem kodus, räägib pidevalt vanematele oma kehakaalu suurenemisest. Vanemad püüavad teda lohutada ning ema teeb talle madala kalorsusega toitu.

NB! Mul pole aimugi, kuidas tabel saada nii, et see kõik ilusti nähtav oleks. Proovisin kõike mis pähe tuli :)

Soodustavad tegurid Millised tegurid soodustasid Riinal söömishäire kujunemist?	Tunded Millised tunded Riinal esinesid?	Mõtted Millised mõtted Riinal esinesid?	Käitumine Kuidas Riina käitus? Mida ta konkreetselt tegi?	Säilitavad tegurid Millised tegurid säilitavad Riinal söömishäiret?
Sõbrad kiitsid Riina kaalukaotust öeldes, et ta on ilusamaks muutunud. Segadus paarisuhtes, sest leidis noormehe telefonist võõra naise sõnumi ning arvab, et noormehel on keegi teine. Sellest järeldab ta, et noormehel on teine naine, sest ta on inetu ja paks. Tunneb end koguaeg suurena. Hirm muutuda ülekaaluliseks nagu ema ja õde.	Alguses peale kaalukaotust: Rahulolu Tahtmine edasi pingutada Tahtejõulisus Enesekindlus Pärast:  Segadus Langenud enesehinnang Kurbus Kahtlustus Keskendusmisraskused Ülekaalulisuse tunne Paanika Süütunne Häbitunne Hirm väljas liikumise ees	"Ma olen paks ja inetu." "Kaaslane petab mind, sest olen paks." "Miski ei paku mulle rahulolu ja rõõmu." "Pidevad mõtted: toit, kehakaal, kalorid ja kaalu alandamine." "Tunnen, et olen suur." "Kui kehakaal tõuseb kasvõi 500 grammi, siis on elu läbi." "Ma ei suuda magada." "On vaja kaalust veel alla võtta." "Oksendamine aitab kaalu hoida." "Oksendamisega vabanen suurest toidukogusest." "Oksendades kontrollin ma oma toidukogust." "Homme hakkan ma vähem sööma." "Olen paks, inetu, nõrk ja tahtejõuetu." "Õues käies kõik jälgivad mind."	Tundis rõõmu ja rahulolu, kui kaotas 15 kg kehakaalust. Tekkisid ülesäämishood. Vahepeal käis poes, et valmistuda ülesöömishooks.  Suur segadus isiklikus elus tekitas lisapingeid, mistõttu enesehinnang langes. Mõtted olid pidevalt ainult toidul, kehakaalul, kaloritel ja kaalu alandamisel.  Käis kaalujälgijate rühmas, jooksis igapäevaselt 10 km.  Liigsöömishood esinesid ikkagi. Kui kaal langes, siis oli rahulolutunne ning kui oli väiksemgi kehakaalu tõus, siis oli ebaõnnestumise tunne ning lubas, et järgmisest päevast hakkab vähem sööma.  Tahtlik oksendamine, et kontrollida tarbitud toidukogust ning vabaneda suurest hulgast toidust peale liigsöömishoogu.  Riina vältis väljas käimist, sest arvas et kõik jälgivad teda. On mõistnud, et iseseivalt ta oma söömise kontrollimisega hakkama ei saa.	Teiste kiidusõnad peale kaalulangust.  Segadus isiklikes suhetes. Stressirohkus seoses kooliga (stress suurendab liigsöömishoogude sagedust).  Sundmõtete esinemine seoses toidu ja kehakaalu langetamisega. Tahtlik oksendamine, mis aitab toidukogust vähendada ning tekitab lühiajaliselt positiivse tunde.  Sotsiaalne eraldatus, et vältida teiste hindavaid pilke, mis nad tema arvates heidavad.  Vanemate mõistmatus, et tegu on söömishäirega. Ema madalakalorsusega toitude valmistamine.

Ülesanne 4

Ülesanne 4: Analüüsida EDI-II jooniseid (töölehtede all), vajadusel lugeda lisamaterjali M.Jaaniski magistritöö kokkuvõte töölehtede all. 
Analüüsi aluseks olevad küsimused: millised omadused on söömishäirega patisentidel kõrgemad kui tervetel indiviididel? Millised omadused on madalamad? Millega see võiks olla seletatav? Kuidas on omadused aja jooksul muutunud? Kas tulemused on ootuspärased? Mida võiks järeldada ja millega arvestada õdede töös seoses nende omadustega?

Millised omadused on söömishäirega patisentidel kõrgemad kui tervetel indiviididel?
Söömishäirega patsisentidel on kõik EDI-II (Eating Disorders Inventory-2) joonisel 1 olevad omadused kõrgemad kui tervetel inimestel. Ehk söömishäirega inimesed on rahulolematumad kui söömishäireta inimesed.
Neil on kõrgemad: 

• Kõhnuseihalus (Drive for Thinness)
• Buliimia (Bulimia)
• Rahulolematus kehaga (Body Dissatisfaction)
• Mittetõhusus (Ineffectiveness)
• Perfektsionism (Perfectionism)
• Interpersonaalne usaldamatus (Interpersonal Distrust)
• Introtseptiivne teadlikkus (Interpersonal Awareness)
• Küpsusehirmud (Maturity Fears)
• Asketism (Ascetism)
• Impulsi regulatsioon (Impulse Regulation)
• Sotsiaalne ebakindlus (Social Insecurity) 

Millega see võiks olla seletatav? Söömishäirega inimestel on mina-pilt tugevalt häirunud. Nad on enese suhtes väga karmid ning nende mõttemaailma on tervete inimeste omast erinev. Neil on tunduvalt negatiivsem mõttemaailm. Nad näivad enesele palju tüsedama kui nad tegelikkuses on. Kolm esimest omadust joonisel (kõhnuseihalus, buliimia ja rahulolematus kehaga) peaksidki olema kõrged söömishäirega patsiendi puhul, sest neid võib pidada söömishäirete sümptomiteks. 
  

Kuidas on omadused aja jooksul muutunud? 
EDI-II joonisel 2 näha, et enamus omadustest on langenud aja möödudes (I kord kõige kõrgem ja III kord kõige madalam). Nendeks on buliimia (B), rahulolematus kehaga (BD), mittetõhusus (I), interpersonaalne usaldamatus (ID), introtseptiivne teadlikkus (IA), küpsusehirmud (MF) ja impulsi regulatsioon (IR).
Kõhnuseihaluse (DT) ja sotsiaalse ebakindluse (SI) puhul on näha, et II korral on omadus hoopiski tõusnud võrreldes I korraga, kuid III kord on langenud alla I korra, Perfektsionismi (P) ja asketismi  (A) korral on III korra skoor olnud II korra omast madalam, kuid kõrgem kui I korra skoor.    

Kas tulemused on ootuspärased? 
Tulemused on minu arvates ootuspärased, sest on teada, et söömishäirega inimene on negatiivsem ja kriitilisem enese suhtes kui terve inimene. Tervetel inimestel peavadki kõik omadused olema madalamad kui inimesel, kellel on nt anorexia nervosa või bulimia nervosa.  Samuti on loogiline, et omadused pole kolmel skoorimise korral meeletult langenud, sest söömishäirete ravi on väga pikk ja keeruline. Võib esineda ka tagasilangust mõne omaduse puhul, mis seletab ka perfektsionismi ja asketismi skooride teatud tõusu.

Mida võiks järeldada ja millega arvestada õdede töös seoses nende omadustega?
Väga tähtis on luua patsiendiga vastastikune usalduslik suhe ning patsient peaks teadma kindlalt, et tal on võimalik õe poole oma muredega pöörduda. Õde peab arvestama sellega, et ravi on väga pikk protsess ja võib mõningatel juhtudel kesta kogu elu. Pikaaegsete ravide korral tekib patsiendil tüdimus ning nad ei mõista, miks muutused kiiremini ei toimu. Siin kohal on suur roll õe poolsel motiveerimisel patsienti edasi liikuma ning talle seletama raviprotsessi ja mida haigus endaga kaasa võib tuua. Kindlasti võimalusel kaasata ka lähedased, kes saavad patsienti ravi ajal abistada. Lähedasi oleks kasulik juhendada ning haiguse ja muutustega kurssi viia. Õde võiks tunda ka joonisel 2 olevate omadusi, mida need endas hõlmavad ja endaga kaasa toovad. Nende süvenemise suhtes on sellisel juhul võimalik patsienti ka õel jälgida.

Ülesanne 3

Lugeda erinevaid uurimis- ja teadustöid ning postitada blogisse 7 olulist mõtet/seisukohta/tulemust söömishäirega patsiendi psühholoogiliste, käitumuslike ja isiksuslike iseärasuste kohta. Arutleda küsimuse üle: milliste iseärasustega puutuvad õed/ämmaemandad kõige sagedamini kokku oma igapäevatöös? Postitada arutelu blogisse.
 

7 olulist mõtet/seisukohta/tulemust söömishäirega patsiendi psühholoogiliste, käitumuslike ja isiksuslike iseärasuste kohta

• Paljudel bulimia nervosaga patsientidel on ka teisi psüühika häireid, nt käitumis- ja impulsikontrollihäired, raske depressioon, ärevushäired, ebastabiilne isiksushäire.
• Buliimikud on impulsiivsemad kui anorektikud ning  seda seostatakse vanemliku hoolitsuse vähesusega, kui nad olid lapsed.
• Buliimiaga inimestel on perekonnad tihedamini purunenud, konfliktsed, vaimse tervise häiretega või uimastite kuritarvitamise küüsis.
• Anorexia nervosat ja bulimia nervosat esineb rohkem homo- ja biseksuaalsete meeste seas, kellel on käitumuslikud sümptomid (ebakorrapärane toitumine, asendustegevused söömisele jne) tugevamalt väljendunud kui heteroseksuaalsetel meestel.
• Söömishäiretega naiste puhul on eesmärk kaalu langetada, kuid mehed jagunevad kahte gruppi: need, kes tahavad kaalu langetada (kõhn keha) ning need, kes tahavad kaalu tõsta (lihaseline keha). Sagedasti on meeste soov omada saledat keha, mis on lihaseline.
• Anorexia nervosa käitumuslikud jooned on teistega koossöömisest keeldumine, aeglane söömine, toidu lõikumine väikesteks tükkideks (jätab mulje, nagu oleks osa söödud), veidratel aegadel söömine, kaalulangust soodustava/nõudva spordialaga tegelemine, nt ballett.
• Anorexia nervosale ja bulimia nervosale on iseloomulikud perfektsionism, obsessiiv-kompulsiivsus, negatiivne emotsionaalsus, madal enesejuhendamine, madal kooperatiivsus, vältivad isiksusejooned, millele lisanduvad anoreksia puhul huvi vähesus, enesepiiramine ja rigiidsus ning buliimia korral kõrge impulsiivsus, huvi suurenemine ja piiripealse isiku jooned.

Milliste iseärasustega puutuvad ämmaemandad kõige sagedamini kokku oma igapäevatöös?

Väga tähtsal kohal on usaldusliku suhte loomine, sest raseduse korral ei ole ohus ainult naine, vaid ka sündimata laps(ed). Kui on loodud usalduslik suhe, siis naine tunneb, et ta saab ämmaemandale rääkida negatiivsetest mõtetest, mis teda painavad jne ning teab, et saab hinnanguteta abi ja toetust. Tähtis on naist jälgida juba ka rasedust planeerides ning ka peale sünnitust, nt kuu aega. Rasedus aitab naisel oma seisundiga positiivses suunas liikuda, kuid sünnitusjärgselt võib probleem endise intensiivsusega naasta. 

Ämmaemandad töötavad nii noorte kui vanematega, kontratseptsiooni nõustamist vajavate, rasedust planeerivate, rasedate, sünnitajate ja sünnitanud naistega, mistõttu peavad nad olema väga teadlikud söömishäireid soodutavatest teguritest ning sümptomitest. Kõige tähtsam on oskus neid märgata ja ka märgata naisi, kes võivad haiguse poole suunduda. Suhtlemise käigus võivad selguda erinevad märgid, mis viitavad söömishäiretele (nt rasestumisraskused, ülemäärane kehakaalu kõikumine (langus/tõus), seedeprobleemis, püsiv kurguvalu, nõrkus, halb enesetunne, pidev seljavalu, jalakrambid, ärevus, stress, süü, häbi, rahulolematus oma keha suhtes jne).

Teemad, millega ämmaemand peaks olema kursis, et aidata rasedust planeerivaid, rasedaid ja sünnitanud naisi: tervislik toitumine, kaloraaž, toitumiskava, tervislikud kaalulangetamise viisid, samas olukorras olevad naised, grupiteraapia olemasolul, motiveerimismeetodid.

Söömishäiretega neidude ja naiste puhul peab kindlalt rääkima kõigest, mis on seotud seksuaaleluga, nt rasestumisvastased vahendid, sugulisel teel levivad haigused, eriti HIV (uuringud on näidanud, et söömishäiretega naised on väheteadlikud sellest), haiguse mõjust tervisele ning tuleviku mõjudest. 

Jälgima ei peaks ainult naisi, vaid ka mehi, nt kui rase tuleb mehega koos vastuvõtule, siis peaks ka mehega vestlema ning tema puhul jälgima söömishäirete sümptomeid, sest meestel on tunduvalt raskem diagnoosida haigust. Kui tervishoiutöötaja on võimeline sellises seisus naispatsiente identifitseerima ning aitama, siis tuleb ta toime ka meespatsientidega.

Allikaloend:
Joakit, K. (2008). Rasedusaegsete söömishäirete mõju ema ja lapse tervisele ning sellega seonduv ämmaemandustegevus. Tartu Tervishoiu Kõrgkool, ämmaemanda õppekava. Tartu. Lõputöö.

Luts, R., Preitof, K. (2015). Söömishäiretega naiste raseduse ja emadusega seotud hoiakud ning tervishoiutöötajate roll nende toetamisel. Tartu Tervishoiu Kõrgkool, ämmaemanda õppekava. Tartu. Lõputöö.

Poolak, P. (2010). Söömishäired meestel, anorexia nervosa ja bulimia nervosa ning sellega kaasnevad õendusprobleemid ja õendusabi. Tartu Tervishoiu Kõrgkool, õe õppekava. Tartu. Lõputöö.

Põldsam, J. (2008). Venelaste söömishäirete seos isiksuseomadustega. Tartu Ülikool, psühholoogia instituut. Tartu. Magistritöö.

Selge, K. (2015). Anorexia nervosa esinemine noorukitel ning sellega kaasnevad terviseprobleemid ja õendusabi. Tartu Tervishoiu Kõrgkool, õe õppekava. Tartu. Lõputöö.

Urgo, M. (2009). Söömishäirete olemus ja mõju perekonnale ning õe roll söömishäiretega patsiendi lähedaste toetamisel. Tartu Tervishoiu Kõrgkool, õe õppekava. Tartu. Lõputöö.

Ülesanne 2

Lugeda  Hawton, K. jt toim. (1993). Psühhiaatriliste probleemide kognitiivne käitumisravi, söömishäirete peatükk  ning lisaks lõputöid, mis on kaitstud Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis. Vastata küsimustele blogisse.

1. Milliseid kognitiivseid moonutusi esineb söömishäirega patsiendil? (nimeta vähemalt 5)

• Selektiivne abstraktsioon ehk suvaline järeldamine - järeldatakse tõendite puudumisel, mis toetaks järeldust või kui tõendid on vastupidised
Nt„Olen silmatorkav, siis kui olen kõhn“
• Üldistamine - tehakse üldisi järeldusi ühe või enama eraldiseisva detaili alusel ning rakendatakse teistes olukordades
Nt „Kui ma olin normaalkaaluline, siis polnud ma õnnelik ehk ma tean, et ma tean, et kaalu tõstmine mu meeleolu ei paranda.“
• Võimendamine – millegi ebameeldiva (nt tagajärgede) ületähtsustamine
Nt „Olen kaks kilo juurde võtnud ning nüüd ei saa enam põlvest lühemaid kleite kanda“
• Dihhotoomne (ehk must-valge ehk kõik-või-mitte-midagi) mõtlemine – kalduvus kõik kogemused kategoriseerida ühte kahest vastandlikust kategooriast (õige või väär, hea või halb jne). Ennast kirjeldab äärmist negatiivsust
Nt „Kui ma lasen endal ühe kilo juurde võtta, siis sellele järgnevad ka sada kilo“
• Personalisatsioon ehk isikustamine – väliste sündmuste omistamine endale. Enda nägemine välise sündmuse põhjustajana, kuigi ei olda ise vastutav
Nt „Nägin, et poes kaks müüjat naersid kui ma riideid proovisin. Kindlasti naersid nad minu üle, et ma nii paks olen“
• Ebausklik mõtteviis – arvatakse, et sündmustel, millel puudub omavaheline seos, on põhjalik seos
Nt „Ma ei saa süüa ühte küpsist, sest see muutub koheselt rasvaks kõhul“

2. Kirjelda AN ja BN kognitiivseid mudeleid.

Kui kliendil on madal enesehinnang, siis võib ta tunda enda ka väärtusetuna ning üheks võimaluseks enda enesehinnangut, väärtust ja väärikustunnet tõsta on langetada kaalu ning saavutada „ideaalne“ figuur. Muretsemine kaalu ja figuuri pärast muutub liigseks ning kinnisideeks. Selle järel võtavad võimust perfektsionism („Ideaalne on kõhn“) ning dihhotoomne mõtlemine („Kui ma ühe kilo juurde võtan, siis võtan veel sada kilo“). Sealt edasi hakatakse järgima intesiivset ja jäika dieeti  ning kaal hakkab langema. Võimenduvad perfektsionism ja dihhotoomne mõtlemine kuni ühel hetkel tekib „tagasilangus“ ehk söömishood, sest on end näljutatud või vähe söödud. Söömishoogudele järgnevad negatiivsed emotsioonid – süütunne, häbi, masendus. Need kutsuvad esile tahtliku oksendamise või lahtistite, diureetikumide kasutamise, et kaal ei tõuseks. Ring hakkab otsast peale.

negatiivne enesehinnang

↓

liigne muretsemine kehakaalu ja figuuri pärast

↓

perfektsionism ja dihhotoomne mõtlemine

↓

intensiivne ja jäik dieet

↓

perfektsionism ja dihhotoomne mõtlemine

↓

söömishood

↓

negatiivne emotsioon

↓

tahtlik oksendamine või lahtistite kasutamine

3. Millist olulist informatsiooni tuleb anda söömishäirega patsiendile teraapia käigus?

• Kõige tähtsam on vastastikuse usalduse saavutamine terapeudiga. Samuti patsienti mõistev ravisuhe.
• Pt peaks teadma enda haiguse kulgu ning mis haigusega tegu on  (olemus, sümptomid, ravi)
• Selgitada ravi laadi, ülesehitust ja eesmärke.
• Terapeut peaks lahti mõtestama koos patsiendiga söömishäire olemuse kognitiivselt ning teraapia ajal selle juurde tagasipöörduma.
• Pt peab oma toitumist jälgima, nt toitumispäevik ning terapeut peab olema kõigest teadlik.
• Võib olla vajalik koostada näidismenüü, millest saab patsient juhinduda toitudes.
• Söömisharjumuste üksikasjalik arutamine, et mõista miks midagi süüakse ja kuna.
• Kaalumisharjumuste muutmise vajalikkus.
• Pt peab seletama miks ei saa võtta ideaalkaalu eesmärgiks, vaid tuleb arvestada patsiendi individuaalsust ning lähtuda tema vanuse ja pikkuse keskmisest. Eesmärkkaal peaks olema vahemikus, mitte konkreetne number.
• Väga tähtis on rääkida põhjalikult söömishäire tagajärgedest organismile ning et need võivad pöördumatud olla. Nt elektrolüütide tasakaaluhäired, ebakorrapärane menstruatsioon, tursed, hammaste kahjustumine jne.
• Oksendamine ja lahtistite, diureetikumide kasutamine ei väljuta kogu tarbitud toitu ning viimastel on minimaalne toime ja ajutine effekt. Kindlasti ka tagajärjed. Selgitada lahtistite, diureetikumide ja steroidide tegelikku kasutamise põhjust.
• Dieedi pidamine soodustab tegelikult ülesöömist. Selgitada dieedist loobumise vajadust ning et kaal ei tõuse koheselt dieedist loobudes.
• Meespatsientide puhul peab kindlaks tegema, kas nad soovivad kaalu langetada või lihast kasvatada ning vastavalt sellele menüü koostada.
• Meeste puhul peab tegelema ka treeningutega, et lihaseid taastada. Rääkida olulisusest, samuti toitumise mõju lihaste arengule.
• Pakkuda alternatiivtegevusi, et saada mõtted oksendamiselt või lahtistite/diureetikumide kasutamiselt, nt jalutamine, kinos käimine, sõpradega kokku saamine jne.
• Patsiendi lähedaste ja pere kaasamine ravisse ning aidata neil aru saada probleemist. Soovi korral proovida ka pereteraapiat või siis kokku viia teiste samas situatsioonis olevate peredega.


Allikaloend
Hawton, K. jt (toim). (1993). Psühhiaatriliste probleemide kognitiivne käitumisravi. Söömishäired.
Jaanisk, M. (I.a). Söömishäired ja KKT. Lühikonspekt.
Poolak, P. (2010). Söömishäired meestel, anorexia nervosa ja bulimia nervosa ning sellega kaasnevad õendusprobleemid ja õendusabi. Tartu Tervishoiu Kõrgkool, õe õppekava. Tartu. Lõputöö.
Urge, M. (2009). Söömishäirete olemus ja mõju perekonnale ning õe roll söömishäiretega patsiendi lähedaste toetamisel. Tartu Tervishoiu Kõrgkool, õe õppekava. Tartu. Lõputöö.

Ülesanne 1

Ülesanne 1: Tutvuda erinevate söömishäirete teemaliste materjalidega ning koostada tööleht  ja postitada see blogisse.